Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega lapse puhul on eesmärk aidata kaasa arengule ja hariduse omandamisele, tööealise inimese puhul toetada tööle asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Inimest nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

*SKA - Sotsiaalkindlustusamet

Sihtgrupp
  1. Puuet taotlevad või puudega lapsed kuni 18.eluaastani
  2. Puuet taotlevad või puudega 18-aastased ja vanemad isikud
  3. 16-aastased kuni vanaduspensioniealised psüühikahäirega püsivalt töövõimetud inimesed (töövõime kaotus vähemalt 40%)
Rehabilitatsiooniteenused

Individuaalteenus - teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule.
Pereteenus - teenus õigustatud isikule ja tema pereliikmetele. Nõustatakse isikut ja tema pereliikmeid. Isiku kohalolek ei ole kohustuslik. Pereteenuse eesmärk on pereliikmete juhendamine, õpetamine ja nõustamine, et aidata isikul saavutada rehabilitatsiooni eesmärke ja luua toetav keskkond.

Tegevusvõime, osalusvõime, kõrvalabi ja abivahendite vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks. Vajaudse korral hindamine isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsiooniplaani või -programmi tegevuskavas.
Isiku ja tema võrgustiku konsulteerimine ja juhendamine ning isiku seostamine teenustega rehabilitatsiooniprotsessis (sh rehabilitatsiooniplaani elluviimisel) juhtumikorralduse põhimõttel. Põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel isikuga kahe või enama rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval võrgustikupartneri nõupidamisel. Isiku motiveerimine, jõustamine ja toetamine. Isikuga teenuse mõjususe analüüsimine.
Rehabilitatsiooni eesmärkide ja tegevuskava muutmine või täiendamine meeskonnatöö tulemusena. Rehabilitatsiooniprotsessi seire ja meeskonnatöö tulemusena mitme spetsialisti tehtavad vahehindamised (sh pikemaaegse programmipõhise sekkumise korral). Teenuse tulemuslikkuse ja mõjususe hindamine rehabilitatsiooniprotsessi lõpus, vajaduse korral seostamine teiste teenuste osutajatega.
Isiku motoorse ja sooritusvõime ja tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetuleku arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas.
Igapäevaelus vajalike oskuste õpetamine, täiendamine ja säilitamine, sealhulgas vajadusel isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel.
Nõustamine (informeerimine, juhendamine, jõustamine, motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, Töötukassa juhtumikorraldajad) konsulteerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.
Kognitiivsete, kommunikatsiooni-, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, meelepuudega isikutele igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamise ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine.
Kõne-eelse kommunikatsiooni arendamine. Verbaalse (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral.
Loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate rakendamine tegevusvõime arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete konsulteerimine loovtegevuse rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas.
Isiku nõustamine terviseolukorrast, isiksusest ja suhetest tingitud probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel.
Nõustamine sarnase puude, terviseolukorra, kogemuse või erivajadusega inimese poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine.
Arsti teenus
Isiku terviseolukorra hindamine ja terviseolukorrast lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) konsulteerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst konsulteerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele 

Missuguses mahus osutatakse rehabilitatsiooniteenust?


Rehabilitatsiooniteenust rahastatakse kalendriaasta piires kuni teatud maksimaalse mahuni, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kinnitatud summa ulatuses on võimalik saada teenuseid ühe kalendriaasta jooksul. Erandiks on rehabilitatsiooniplaani koostamine ja füsioterapeudi teenus, millele on kehtestatud eraldi piirmäärad. 

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis kompenseeritakse sõidukulud nii kliendile kui vajadusel tema saatjale. Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist. Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid (sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved). 

Mida teha rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

Tuleb esitada rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti büroos või kodulehel rubriigis „Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid”. Täidetud taotluse võib saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult, posti teel või viia Sotsiaalkindlustusameti büroosse, samuti täita büroo klienditeeninduses. Sotsiaalkindlustusameti büroode kontaktid on kättesaadavad kodulehel rubriigis “Klienditeenindused”. 

Suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele tehakse isikule kättesaadavaks tema poolt valitud viisil. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 60 päeva jooksul pärast suunamiskirja saamist. 

Ambromed Kliiniku rehabilitatsioonimeeskonna koosseis

Teenusele registreerimine

Teenusele registreerimise aeg E-R 8-18. Juulikuus on Ambromed Kliinik kollektiivsel puhkusel, järjekorda on sellel ajal võimalik registreerida meili teel. Kirjadele vastatakse esimesel võimalusel alates augustikuust.

Parkimisvõimalus on Laial tänaval ja Jaani tänaval (A piirkond - 15 min tasuta fikseeritud parkimise algusajaga). Täpsem info aadressil www.parkimine.ee.

Tartu linna ühistranspordi sõiduplaanid asuvad aadressil http://tartu.peatus.ee.

Kliinikus on eraldi sissepääs ratastooliga inimestele. Tulekust palume teatada telefoninumbril (+372) 745 1175.

Teenusele saabumine

Rehabilitatsiooniplaani koostamisele tulles palume kaasa võtta:

Rehabilitatsiooniteenusele tulles palume kaasa võtta:

Ambromed Kliinikus ei pakuta teenuse osutamisel majutust.  

Rohkem informatsiooni on võimalik saada Sotsiaalkindlustusameti või Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt.