Programm oli mõeldud söömishäiretega patsientide meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks ja söömishäirega kaasuvate terviseprobleemide lahendamiseks. Programm kavandati täiskasvanud patsientidele, programmis osalenud patsientide vanus oli 18-25 aastat.

Söömishäiretest ilmnesid 20%-l anoreksia, 20%-l atüüpiline anoreksia, 30%-l liigsöömishäire ning 30%-l väljutavat tüüpi bulimia.

Eesmärgiks oli struktureeritud raviprogrammi raames normaliseerida kehakaalu, et tagada organismi normaalne funktsioneerimine, korrigeerida toitumisega seotud eksiarvamusi, vähendada hirmu ja veendumusi, vähendada kaasuvaid psühhiaatrilisi sümptomeid, suurendada patsiendi enesetõhusust ja sotsiaalseid oskusi, toetada patsiendi tööturule minekut, töö- ja õpikeskkonda naasmist või seal püsimist.

Programm hõlmas endas päevakeskuse ja ambulatoorse sekkumise integreerimist, koosnedes neljast faasist: hindamis- ja motivatsiooni suurendamise faas, päevakeskuse faas, ambulatoorse sekkumise faas ning tagasilanguse ennetamise faas. Programmi kokkupanekul lähtuti söömishäirete ravi tõenduspõhistest sekkumistest (NICE, 2004).

Programmi järel paranes pärast kaheksakuulist ravi söömishäirest ligi 40% patsientidest, ligi 30% tervenes osaliselt, mis võimaldas naasta töö- või õpikeskkonda või püsida olemasoleval tool, ligi 20%-l toimusid muutused söömiskäitumistes ja –hoiakutes, ent söömishäire püsis, ning 10% patsientidest katkestas ravi. Programmi tulemustest ja ka intervjuust patsientidega nähtus, et kroonilise haigusseisundiga patsiendid vajavad korduvat ravi päevakeskuses. Programmipõhine lähenemine annab võimaluse multidistsiplinaarseks sekkumiseks struktureeritud moel.

Pikemalt võimalik lugeda Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse artiklite kogumikus "Töölesaamist toetavad rehabilitatsiooniprogrammid"