Kognitiiv-käitumisteraapia baseerub ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud efektiivsusega kognitiiv-käitumisteraapia programme olemas pea kõigi sagedasemate psüühika- ning käitumishäirete ravis.

Viimastel aastakümnetel on KKT kasutamine nii laste, noorukite kui täiskasvanute psüühika- ning käitumishäirete ravis üha laialdasemalt kasutusel ja seda ka Eestis. Sellel on oma kindlad põhjused.

KKT meetodite hulgas on enim teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapiameetodeid ning seda ka kõige sagedasemate psüühika- ja käitumishäirete, nagu depressioon ja ärevushäired, raviks.

KKT on tulemusele orienteeritud ja suhteliselt lühike, keskendub probleeme säilitavatele teguritele, õpetab teraapiatehnikaid kui uusi oskusi, mida patsient saab seansside vahepealsel ajal kasutada. Nii on KKT kasutamisel oluliselt väiksem häire tagasilanguste tase.

KKT tehnikaid saab kasutada nii individuaalselt kui grupimeetoditena, samuti vormis kus terapeudiga reaalset kohtumist ei pruugigi toimuda. See teeb tema kasutamise ka palju kuluefektiivsemaks.

KKT-l baseeruvaid psühhoteraapiaprogramme arendatakse ja täiendatakse teadusuuringutes pidevalt. Nii on viimastel aastatel lisandunud palju uusi ja efektiivseid meetodeid psüühika- ning käitumishäirete raviks.

Allikas: Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon